🔖 ブックマーク機能はLINEログインで利用できます
💬 AIブッダに相談
10,029
偈句数
10,029
日本語訳あり
9,982
パーリ原文
経典 19
テーマ 20
該当 4,354
すべて
智慧 4354
老い 931
苦しみ 772
正念 695
怒り 356
執着 350
死 350
業・因果 346
幸せ 337
自己 244
人間関係 243
家族 234
不安 168
仕事 165
渇愛 147
慈悲 115
無常 111
孤独 45
空 43
感謝 23
vinaya 2606
中部経典 2117
長部経典 1357
相応部経典 1136
増支部経典 857
jataka 563
スッタニパータ 522
ダンマパダ(法句経) 426
テーラガーター 211
テーリーガーター 68
クッダカパータ 57
イティヴッタカ 54
ウダーナ 34
金剛経 5
維摩経 5
般若心経 4
法華経 4
涅槃経 2
AN 1
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Kattaradaṇḍo ācikkhitabbo. Saṅghassa katikasaṇṭhānaṁ ācikkhitabbaṁ— ‘imaṁ kālaṁ pavisitabbaṁ, imaṁ kālaṁ nikkhamitabban’ti. Sace navako hoti, nisinnakeneva ācikkhitabbaṁ— ‘atra pattaṁ nikkhipāhi, atra cīvaraṁ nikkhipāhi, idaṁ āsanaṁ nisīdāhī’ti. Pānīyaṁ ācikkhitabbaṁ. Paribhojanīyaṁ ācikkhitabbaṁ. Upāhanāpuñchanacoḷakaṁ ācikkhitabbaṁ. Āgantuko bhikkhu navako abhivādāpetabbo. Senāsanaṁ ācikkhitabbaṁ—
竈の棒(かまどのぼう)について告げ知らせなければならない。僧伽(サンガ)の取り決めと定めについて告げ知らせなければならない——「この時刻に入るべし、この時刻に出るべし」と。もし新参の者(ナヴァカ)であるならば、座ったままで告げ知らせなければならない——「ここに鉢(パッタ)を置きなさい、ここに衣(チーヴァラ)を置きなさい、この座(アーサナ)に坐りなさい」と。飲み水(パーニーヤ)について告げ知らせなければならない。用水(パリボージャニーヤ)について告げ知らせなければならない。履物を拭う布(ウパーハナプンチャナコーラカ)について告げ知らせなければならない。来訪の比丘(アーガントゥカ・ビック)には、新参者を礼拝させなければならない。僧房(セーナーサナ)について告げ知らせなければならない——
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Na asekkhena sīlakkhandhena samannāgato hoti, na asekkhena samādhikkhandhena samannāgato hoti, na asekkhena paññākkhandhena samannāgato hoti, na asekkhena vimuttikkhandhena samannāgato hoti, na asekkhena vimuttiñāṇadassanakkhandhena samannāgato hoti— Pañcahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Asekkhena sīlakkhandhena samannāgato hoti, asekkhena samādhikkhandhena samannāgato hoti, asekkhena paññākkhandhena samannāgato hoti, asekkhena vimuttikkhandhena samannāgato hoti, asekkhena vimuttiñāṇadassanakkhandhena samannāgato hoti— Aparehipi, bhikkhave, pañcahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Attanā na asekkhena sīlakkhandhena samannāgato hoti, na paraṁ asekkhe sīlakkhandhe samādapetā; attanā na asekkhena vimuttiñāṇadassanakkhandhena samannāgato hoti, na paraṁ asekkhe vimuttiñāṇadassanakkhandhe samādapetā— Pañcahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Attanā asekkhena sīlakkhandhena samannāgato hoti, paraṁ asekkhe sīlakkhandhe samādapetā; attanā asekkhena vimuttiñāṇadassanakkhandhena samannāgato hoti, paraṁ asekkhe vimuttiñāṇadassanakkhandhe samādapetā— Aparehipi, bhikkhave, pañcahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo.
無学(アセッカ)の戒蘊(シーラッカンダ)を具えておらず、無学の定蘊(サマーディッカンダ)を具えておらず、無学の慧蘊(パンニャッカンダ)を具えておらず、無学の解脱蘊(ヴィムッティッカンダ)を具えておらず、無学の解脱知見蘊(ヴィムッティニャーナダッサナッカンダ)を具えていない——比丘たちよ、五つの徳目を具えた比丘は、具足戒を授け、依止を与え、沙弥を世話することができる。無学の戒蘊を具え、無学の定蘊を具え、無学の慧蘊を具え、無学の解脱蘊を具え、無学の解脱知見蘊を具えている——比丘たちよ、また別の五つの徳目を具えた比丘は、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を世話してはならない。
自らは無学の戒蘊を具えておらず、他者を無学の戒蘊へと導くこともなく、自らは無学の解脱知見蘊を具えておらず、他者を無学の解脱知見蘊へと導くこともない——比丘たちよ、五つの徳目を具えた比丘は、具足戒を授け、依止を与え、沙弥を世話することができる。自らは無学の戒蘊を具え、他者を無学の戒蘊へと導き、自らは無学の解脱知見蘊を具え、他者を無学の解脱知見蘊へと導く——比丘たちよ、また別の五つの徳目を具えた比丘は、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を世話してはならない。
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
nānāsaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhitvā na pucchanti; apucchitvā ekato uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā abhivitaranti; abhivitaritvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā abhivitaranti; abhivitaritvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Idha pana, bhikkhave, āvāsikā bhikkhū passanti āgantuke bhikkhū nānāsaṁvāsake. Te samānasaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhanti; samānasaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhitvā na pucchanti; apucchitvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te pucchanti; pucchitvā nābhivitaranti; anabhivitaritvā ekato uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā nābhivitaranti; anabhivitaritvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Anāpatti. Idha pana, bhikkhave, āvāsikā bhikkhū passanti āgantuke bhikkhū samānasaṁvāsake. Te nānāsaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhanti;
比丘たちよ、ここに住僧(āvāsika)たちが、来訪僧(āgantuka)を別住(nānāsaṁvāsaka)と見なした場合、彼らが同住(samānasaṁvāsaka)であるという見解を得たとき、問いただすことなく、ともに布薩(uposatha)を行うならば、突吉羅(dukkaṭa)の罪を犯すことになる。問いただし、さらに詳しく確かめたうえで、別々に布薩を行うならば、突吉羅の罪を犯すことになる。問いただし、さらに詳しく確かめたうえで、ともに布薩を行うならば、罪は犯さない。
また比丘たちよ、ここに住僧たちが、来訪僧を別住と見なした場合、彼らが同住であるという見解を得たとき、問いただすことなく、ともに布薩を行うならば、罪は犯さない。問いただしたうえで、詳しく確かめることなく、ともに布薩を行うならば、突吉羅の罪を犯すことになる。問いただしたうえで、詳しく確かめることなく、別々に布薩を行うならば、罪は犯さない。
また比丘たちよ、ここに住僧たちが、来訪僧を同住と見なした場合、彼らが別住であるという見解を得たとき——
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Atha kho āyasmā ānando— “yassa kho maṁ bhagavā āṇāpeti, ‘imassa, ānanda, āgantukassa bhikkhuno senāsanaṁ paññāpehī’ti, icchati bhagavā tena bhikkhunā saddhiṁ ekavihāre vatthuṁ, icchati bhagavā āyasmatā soṇena saddhiṁ ekavihāre vatthun”ti— yasmiṁ vihāre bhagavā viharati tasmiṁ vihāre āyasmato soṇassa senāsanaṁ paññāpesi. Atha kho bhagavā bahudeva rattiṁ ajjhokāse vītināmetvā vihāraṁ pāvisi. Atha kho bhagavā rattiyā paccūsasamayaṁ paccuṭṭhāya āyasmantaṁ soṇaṁ ajjhesi— “paṭibhātu taṁ, bhikkhu, dhammo bhāsitun”ti. “Evaṁ, bhante”ti kho āyasmā soṇo bhagavato paṭissuṇitvā sabbāneva aṭṭhakavaggikāni sarena abhāsi. Atha kho bhagavā āyasmato soṇassa sarabhaññapariyosāne abbhānumodi— “sādhu sādhu, bhikkhu. Suggahitāni kho te, bhikkhu, aṭṭhakavaggikāni, sumanasikatāni sūpadhāritāni.
そのとき、尊者アーナンダは思った。「世尊が私に『アーナンダよ、この来訪の比丘のために臥坐処(senāsana)を整えよ』と命じられるのは、世尊がその比丘とともに同じ住処(vihāra)に住することを望まれるのであり、世尊が尊者ソーナとともに同じ住処に住することを望まれるのだ」と。そこで彼は、世尊が住しておられるその住処に、尊者ソーナのための臥坐処を整えた。
そのとき世尊は、夜の大半を露地(ajjhokāsa)にて過ごされたのち、住処に入られた。やがて世尊は、夜の暁の時刻(rattiyā paccūsasamaya)に起き上がり、尊者ソーナに呼びかけられた。「比丘よ、そなたの意のままに法(dhamma)を誦してみよ」と。
「かしこまりました、尊師よ」と、尊者ソーナは世尊にお答えし、アッタカヴァッガ(aṭṭhakavaggika)の全篇を、声に出して誦した。
そのとき世尊は、尊者ソーナが声をもって誦し終えると、深くお喜びになり、こう仰せられた。
「善いかな、善いかな、比丘よ。アッタカヴァッガをそなたはよく受持し(suggahita)、よく心に作意し(sumanasikita)、よく憶持した(sūpadhārita)。
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Nānāsaṁvāsakā sīmā, vehāsaṁ yassa kamma ca. Aṭṭhārasannametesaṁ, paṭikkosaṁ na ruhati; Bhikkhussa pakatattassa, ruhati paṭikkosanā. Suddhassa dunnisārito, bālo hi sunissārito; Paṇḍako theyyasaṁvāso, pakkanto tiracchānagato.
異住者の結界(シーマー)、虚空にあるもの、そしてその羯磨(カンマ)よ。
これら十八種のものには、破棄(パティッコーサ)は成立しない。
しかし清浄な比丘(パカタッタ・ビック)には、破棄は成立する。
清浄なる者への不当な駆擯(スンニサーリタ)、
愚者への正当な駆擯——
黄門(パンダカ)、偸盗住(テーッヤサンヴァーサ)、去れる者、畜生趣に堕ちたる者よ。
⚠ 自己責任論に誤解されやすい,初手で出すと冷たく見える,出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Tayo caye vihaññanti, sopānālambavedikaṁ; Ajjhokāse tiṇacuṇṇaṁ, ullittaavalittakaṁ. Setakaṁ kāḷavaṇṇañca, parikammañca gerukaṁ; Mālākammaṁ latākammaṁ, makaradantakapāṭikaṁ. Vaṁsaṁ cīvararajjuñca, uccañca vatthukaṁ kare;
三つのものが損なわれる——
階段・手すり・欄干(らんかん)、
露天に散かる草の粉、
塗られ・上塗りされたもの、
白色・黒色の仕上げ、
そして赤土(げるか)の装飾。
花模様の飾り、蔓草(つるくさ)の意匠、
海獣(まから)の歯形を刻んだ扉飾り。
竹の支え、衣掛けの綱、
そして高く築かれた地所——これらを造るならば。
⚠ 自己責任論に誤解されやすい
智慧
vinaya
趣旨一致
中
‘etaṁ te senāsanaṁ pāpuṇātī’ti. Ajjhāvuṭṭhaṁ vā anajjhāvuṭṭhaṁ vā ācikkhitabbaṁ. Gocaro ācikkhitabbo. Agocaro ācikkhitabbo. Sekkhasammatāni kulāni ācikkhitabbāni. Vaccaṭṭhānaṁ ācikkhitabbaṁ. Passāvaṭṭhānaṁ ācikkhitabbaṁ. Pānīyaṁ ācikkhitabbaṁ. Paribhojanīyaṁ ācikkhitabbaṁ. Kattaradaṇḍo ācikkhitabbo.
「これがそなたに与えられた坐臥処(センアーサナ)である」と告げるべし。すでに他の者が住しているか否かを告げるべし。托鉢の行先(ゴーチャラ)を告げるべし。托鉢の行き得ぬ処(アゴーチャラ)を告げるべし。有信の家々(セッカサンマタ・クラーニ)を告げるべし。大便所の場所を告げるべし。小便所の場所を告げるべし。飲料水のある処を告げるべし。用水のある処を告げるべし。杖掛け(カッタラダンダ)の場所を告げるべし。
智慧
vinaya
趣旨一致
中
‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Itthannāmā itthannāmāya upasampadāpekkhā. Ekatoupasampannā bhikkhunisaṅghe, visuddhā. Sā kenacideva antarāyena na āgacchati. Itthannāmā saṅghaṁ upasampadaṁ yācati itthannāmāya pavattiniyā. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho itthannāmaṁ upasampādeyya itthannāmāya pavattiniyā. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Itthannāmā itthannāmāya upasampadāpekkhā. Ekatoupasampannā bhikkhunisaṅghe, visuddhā.
「大徳よ、僧伽(サンガ)はわが言葉を聞きたまえ。某(なにがし)の某(なにがし)は、某(なにがし)なる教授尼(パヴァッティニー)のもとで具足戒(うぱさんぱだ)を受けんと望む者なり。かの者はすでに比丘尼僧伽において片衆受戒(えかとうぱさんぱんなー)を受け、清浄なり。しかるに何らかの障難(あんたらーや)あるがゆえに、ここに来ることあたわず。某(なにがし)は、某(なにがし)なる教授尼のもとで具足戒を授けられんことを、僧伽に請う。もし僧伽においてその時宜(ぱったかっら)にかなえるならば、僧伽は某(なにがし)に対し、某(なにがし)なる教授尼のもとで具足戒を授けるべし。これが提案(ञत्ति・ñatti)なり。
大徳よ、僧伽はわが言葉を聞きたまえ。某(なにがし)の某(なにがし)は、某(なにがし)なる教授尼のもとで具足戒を受けんと望む者なり。かの者はすでに比丘尼僧伽において片衆受戒を受け、清浄なり。」
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Assaddho hoti, ahiriko hoti, anottappī hoti, kusīto hoti, muṭṭhassati hoti— Pañcahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Saddho hoti, hirimā hoti, ottappī hoti, āraddhavīriyo hoti, upaṭṭhitassati hoti— Aparehipi, bhikkhave, pañcahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Adhisīle sīlavipanno hoti, ajjhācāre ācāravipanno hoti, atidiṭṭhiyā diṭṭhivipanno hoti, appassuto hoti, duppañño hoti— Pañcahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Na adhisīle sīlavipanno hoti, na ajjhācāre ācāravipanno hoti, na atidiṭṭhiyā diṭṭhivipanno hoti, bahussuto hoti, paññavā hoti— Aparehipi, bhikkhave, pañcahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Na paṭibalo hoti antevāsiṁ vā saddhivihāriṁ vā gilānaṁ upaṭṭhātuṁ vā upaṭṭhāpetuṁ vā, anabhirataṁ vūpakāsetuṁ vā vūpakāsāpetuṁ vā, uppannaṁ kukkuccaṁ dhammato vinodetuṁ āpattiṁ na jānāti, āpattiyā vuṭṭhānaṁ na jānāti— Pañcahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo.
比丘たちよ、五つの徳目(aṅga)を具えた比丘によっては、具足戒(upasampadā)を授けてはならず、依止(nissaya)を与えてはならず、沙弥(sāmaṇera)を養育してはならない。その五つとは何か。信(saddhā)なく、慚(hirī)なく、愧(ottappa)なく、懈怠(kusīta)にして、念(sati)を失えるものである。
比丘たちよ、五つの徳目を具えた比丘によっては、具足戒を授けることができ、依止を与えることができ、沙弥を養育することができる。その五つとは何か。信あり、慚あり、愧あり、精進(vīriya)を発し、念を確立せるものである。
比丘たちよ、さらに他の五つの徳目を具えた比丘によっては、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を養育してはならない。その五つとは何か。増上戒(adhisīla)において戒(sīla)を犯し、威儀(ācāra)において行儀(ācāra)を犯し、見解(diṭṭhi)において邪見(diṭṭhi)に堕し、寡聞(appassuta)にして、智慧(paññā)なきものである。
比丘たちよ、さらに他の五つの徳目を具えた比丘によっては、具足戒を授けることができ、依止を与えることができ、沙弥を養育することができる。その五つとは何か。増上戒において戒を犯さず、威儀において行儀を犯さず、見解において邪見に堕せず、多聞(bahussuta)にして、智慧あるものである。
比丘たちよ、五つの徳目を具えた比丘によっては、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を養育してはならない。その五つとは何か。弟子(antevāsin)あるいは同住者(saddhivihārin)が病めるとき、みずから看護することも、他に看護させることもできず、不満を抱けるものを退かせることも、他をして退かせることもできず、生じたる悔恨(kukkucca)を法(dhamma)に従いて除くことができず、罪過(āpatti)を知らず、罪過よりの出離(vuṭṭhāna)を知らざるものである。
⚠ 初手で出すと冷たく見える,出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Sā kenacideva antarāyena na āgacchati. Itthannāmā saṅghaṁ upasampadaṁ yācati itthannāmāya pavattiniyā. Saṅgho itthannāmaṁ upasampādeti itthannāmāya pavattiniyā. Yassāyasmato khamati itthannāmāya upasampadā itthannāmāya pavattiniyā, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Dutiyampi etamatthaṁ vadāmi …pe… tatiyampi etamatthaṁ vadāmi. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Itthannāmā itthannāmāya upasampadāpekkhā. Ekatoupasampannā bhikkhunisaṅghe, visuddhā.
彼女は何らかの障碍により来ることができません。「これこれという名の者が、これこれという名の和尚尼(パヴァッティニー)のもとで、僧伽(サンガ)に具足戒(ウパサンパダー)を請い求めています。僧伽はこれこれという名の者を、これこれという名の和尚尼のもとで具足戒を授けようとしています。これこれという名の者が、これこれという名の和尚尼のもとで具足戒を受けることを認める尊者は、黙っておられよ。認めない者は、発言されよ。」この事柄を再び申し述べます……乃至……この事柄を三たび申し述べます。「聴け、大徳(バンテ)よ、僧伽(サンガ)よ。これこれという名の者は、これこれという名の者のもとで具足戒を望む者(ウパサンパダーペッカー)であります。比丘尼僧伽(サンガ)において一方による受戒(エカトーウパサンパダー)を受け、清浄であります。」
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Paṭibalo hoti antevāsiṁ vā saddhivihāriṁ vā gilānaṁ upaṭṭhātuṁ vā upaṭṭhāpetuṁ vā, anabhirataṁ vūpakāsetuṁ vā vūpakāsāpetuṁ vā, uppannaṁ kukkuccaṁ dhammato vinodetuṁ āpattiṁ jānāti, āpattiyā vuṭṭhānaṁ jānāti— Aparehipi, bhikkhave, pañcahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Na paṭibalo hoti antevāsiṁ vā saddhivihāriṁ vā abhisamācārikāya sikkhāya sikkhāpetuṁ, ādibrahmacariyakāya sikkhāya vinetuṁ, abhidhamme vinetuṁ, abhivinaye vinetuṁ, uppannaṁ diṭṭhigataṁ dhammato vivecetuṁ— Pañcahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Paṭibalo hoti antevāsiṁ vā saddhivihāriṁ vā abhisamācārikāya sikkhāya sikkhāpetuṁ, ādibrahmacariyakāya sikkhāya vinetuṁ, abhidhamme vinetuṁ, abhivinaye vinetuṁ, uppannaṁ diṭṭhigataṁ dhammato vivecetuṁ— Aparehipi, bhikkhave, pañcahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Āpattiṁ na jānāti, anāpattiṁ na jānāti, lahukaṁ āpattiṁ na jānāti, garukaṁ āpattiṁ na jānāti, ubhayāni kho panassa pātimokkhāni vitthārena na svāgatāni honti na suvibhattāni na suppavattīni na suvinicchitāni suttaso anubyañjanaso— Pañcahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Āpattiṁ jānāti, anāpattiṁ jānāti, lahukaṁ āpattiṁ jānāti, garukaṁ āpattiṁ jānāti, ubhayāni kho panassa pātimokkhāni vitthārena svāgatāni honti suvibhattāni suppavattīni suvinicchitāni suttaso anubyañjanaso— Aparehipi, bhikkhave, pañcahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo.
〔前段の続き〕
病に臥せる弟子(内住弟子)あるいは同住者(共住者)を自ら看病し、また他者をして看病せしめることができ、不満に陥れる者を〔煩悩から〕遠ざけ、また他者をして遠ざけしめることができ、生じたる悔恨(くkkucca)を法に従って取り除くことができ、罪(āpatti)を知り、罪からの出離(vuṭṭhāna)を知る——
比丘たちよ、さらに他の五つの徳目(aṅga)を具えた比丘もまた、具足戒(upasampāda)を授けてはならず、依止(nissaya)を与えてはならず、沙弥(sāmaṇera)を侍らせてはならない。すなわち、弟子あるいは同住者を、威儀作法の学処(abhisamācārikā sikkhā)において訓練することができず、初梵行の学処(ādibrahmacariyakā sikkhā)において導くことができず、論(abhidhamma)において導くことができず、律(abhivinaya)において導くことができず、生じたる邪見(diṭṭhigata)を法に従って除き去ることができない——
比丘たちよ、五つの徳目を具えた比丘は、具足戒を授けることができ、依止を与えることができ、沙弥を侍らせることができる。すなわち、弟子あるいは同住者を、威儀作法の学処において訓練することができ、初梵行の学処において導くことができ、論において導くことができ、律において導くことができ、生じたる邪見を法に従って除き去ることができる——
比丘たちよ、さらに他の五つの徳目を具えた比丘もまた、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を侍らせてはならない。すなわち、罪(āpatti)を知らず、罪ならざること(anāpatti)を知らず、軽罪(lahuka āpatti)を知らず、重罪(garuka āpatti)を知らず、また両部の波羅提木叉(pātimokkha)を、広説・分別・流通・決択のうえで、経文に従い文句に従って善く受持していない——
比丘たちよ、五つの徳目を具えた比丘は、具足戒を授けることができ、依止を与えることができ、沙弥を侍らせることができる。すなわち、罪を知り、罪ならざることを知り、軽罪を知り、重罪を知
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Atha kho āyasmā soṇo— “paṭisammodati kho maṁ bhagavā, ayaṁ khvassa kālo yaṁ me upajjhāyo paridassī”ti— uṭṭhāyāsanā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā bhagavato pādesu sirasā nipatitvā bhagavantaṁ etadavoca— “upajjhāyo me, bhante, āyasmā mahākaccāno bhagavato pāde sirasā vandati, evañca vadeti avantidakkhiṇāpatho, bhante, appabhikkhuko. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “avantidakkhiṇāpatho, bhikkhave, appabhikkhuko. Anujānāmi, bhikkhave, sabbapaccantimesu janapadesu vinayadharapañcamena gaṇena upasampadaṁ. Tatrime paccantimā janapadā— puratthimāya disāya gajaṅgalaṁ nāma nigamo, tassa parena mahāsālā, tato parā paccantimā janapadā, orato majjhe; puratthimadakkhiṇāya disāya sallavatī nāma nadī, tato parā paccantimā janapadā, orato majjhe;
そのとき、尊者ソーナは、「世尊が私に親しくお声をかけてくださった。今こそ、わが和尚(うぱっじゃーや)パリダッシーのことを申し上げるべき時である」と思い、座より立ち上がり、上衣(うったらーさんが)を一肩に掛け、世尊の御足に頭を以て礼拝し、世尊にこのように申し上げた。
「尊師よ、わが和尚なる尊者マハーカッチャーナは、頭を以て世尊の御足を礼拝いたします。そして、こう申しております。——『尊師よ、アヴァンティ南方の地は、比丘の数が少のうございます』と」
そこで世尊は、この縁起によって、この事件に関して法(ダンマ)の教説を説かれてから、比丘たちに告げられた。
「比丘たちよ、アヴァンティ南方の地は、比丘の数が少ない。比丘たちよ、すべての辺境の国々においては、律を持する者(ヴィナヤダラ)を五人目とする五人の集団によって具足戒(うぱさんぱだー)を授けることを許可する。
これら辺境の国々とはこうである——東方の方角には、ガジャンガラという名の城邑があり、その向こうに大サーラーがあり、さらにその向こうが辺境の国々であって、手前は中央の地(まっじゃ)である。東南の方角には、サッラヴァティーという名の川があり、その向こうが辺境の国々であって、手前は中央の地である。」
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Gaṇḍī lakkhaṇakasā ca, likhitako ca sīpadī. Pāpā parisakāṇo ca, kuṇī khañjo hatopi ca; Iriyāpathadubbalo, andho mūgo ca badhiro. Andhamūgandhabadhiro, Andhamūgabadhiro ca, dvattiṁsete anūnakā. Tesaṁ osāraṇaṁ hoti,
癩病(ガンディー)、しるしのある者、鞭打たれた者、また文身のある者、象皮病の者。悪しき評判ある者、隻腕の者、跛行の者、また片手のない者。威儀(いりやーぱた)の不具の者、盲者、唖者、また聾者。盲唖聾の者、盲唖の者かつ聾の者——これら三十二種にして欠けることなし。これらの者は〔僧伽への〕復帰が認められる。
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Vigarahi buddho bhagavā— “ananucchavikaṁ …pe… kathañhi nāma, bhikkhave, mūlāyapaṭikassanārahā bhikkhū sādiyissanti pakatattānaṁ bhikkhūnaṁ abhivādanaṁ, paccuṭṭhānaṁ …pe… nahāne piṭṭhiparikammaṁ. Netaṁ bhikkhave, appasannānaṁ vā pasādāya …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, mūlāyapaṭikassanārahena bhikkhunā sāditabbaṁ pakatattānaṁ bhikkhūnaṁ abhivādanaṁ, paccuṭṭhānaṁ, añjalikammaṁ,
世尊(ブッダ)はこれを叱責された。「ふさわしからぬことである……乃至……。比丘たちよ、いかにしてかかる本罪処罰(むらやぱてぃかっさな)に値する比丘たちが、清浄な比丘たちからの礼拝、起立による迎え……乃至……沐浴における背中への奉仕を、受け入れてよいものか。比丘たちよ、これは未だ信を得ざる者に信を起こさせるためにもならず……乃至……」かくして叱責し……乃至……法に適った教えを説いて、諸比丘に告げられた。
「比丘たちよ、本罪処罰(むらやぱてぃかっさな)に値する比丘は、清浄な比丘たちからの礼拝(あびわーだな)を受けてはならず、起立による迎え(ぱっつってはーな)を受けてはならず、合掌の礼(あんじゃりかんま)を受けてはならず、
⚠ 自己責任論に誤解されやすい,初手で出すと冷たく見える,出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Na sedeti ca cikkhallaṁ, dhovi niddhamanaṁ kare; Pīṭhañca koṭṭhake kammaṁ, marumbā silā niddhamanaṁ. Naggā chamāya vassante, paṭicchādī tayo tahiṁ; Udapānaṁ lujjati nīcaṁ, valliyā kāyabandhane. Tulaṁ kaṭakaṭaṁ cakkaṁ, bahū bhijjanti bhājanā;
泥濘(ぬかるみ)には滑らず、洗いて流し去るべし。
台座と倉庫の作業、マルンバ(marumbā)の石を流し去ること。
裸にて地に雨降る折、三つのものをそこにて覆う。
井戸は低きにて崩れ、蔓(つた)にて身を縛るに用いよ。
秤(はかり)と軋む車輪、多くの器は砕け散る。
⚠ 自己責任論に誤解されやすい,希死念慮の場面では使わない
智慧
vinaya
趣旨一致
中
“saccaṁ kira, bhikkhave …pe… “saccaṁ, bhagavā”ti …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “Tena hi, bhikkhave, gamikānaṁ bhikkhūnaṁ vattaṁ paññapessāmi yathā gamikehi bhikkhūhi sammā vattitabbaṁ. Gamikena, bhikkhave, bhikkhunā dārubhaṇḍaṁ mattikābhaṇḍaṁ paṭisāmetvā dvāravātapānaṁ thaketvā senāsanaṁ āpucchā pakkamitabbaṁ. Sace bhikkhu na hoti, sāmaṇero āpucchitabbo. Sace sāmaṇero na hoti, ārāmiko āpucchitabbo. Sace ārāmiko na hoti, upāsako āpucchitabbo. Sace na hoti bhikkhu vā sāmaṇero vā ārāmiko vā upāsako vā, catūsu pāsāṇesu mañcaṁ paññapetvā mañce mañcaṁ āropetvā pīṭhe pīṭhaṁ āropetvā senāsanaṁ upari puñjaṁ karitvā dārubhaṇḍaṁ mattikābhaṇḍaṁ paṭisāmetvā dvāravātapānaṁ thaketvā pakkamitabbaṁ.
「比丘たちよ、まことに……」「世尊よ、まことに……」と〔答えたとき〕、〔世尊は彼を〕呵責し……法に適った話をなされた後、比丘たちに告げられた——
「されば比丘たちよ、旅立つ比丘たち(gamikā bhikkhū)の行儀(vatta)を制定しよう。旅立つ比丘たちが、いかに正しく振る舞うべきかを。
比丘たちよ、旅立つ比丘は、木製の什器(dārubhaṇḍa)と土器(mattikābhaṇḍa)を収め、戸と窓を閉ざし、住処(senāsana)を〔管理する〕比丘に暇乞いをしてから出発すべきである。もし比丘がいない場合は、沙弥(sāmaṇera)に暇乞いをすべきである。もし沙弥もいない場合は、寺男(ārāmika)に暇乞いをすべきである。もし寺男もいない場合は、在家信者(upāsaka)に暇乞いをすべきである。
もし比丘も、沙弥も、寺男も、在家信者も誰一人いない場合には、四つの石の上に牀(mañca)を据え、牀の上に牀を重ね、椅子(pīṭha)の上に椅子を重ね、住処の調度を高く積み上げ、木製の什器と土器を収め、戸と窓を閉ざして出発すべきである。」
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Āpattiṁ na jānāti, anāpattiṁ na jānāti, lahukaṁ āpattiṁ na jānāti, garukaṁ āpattiṁ na jānāti, ūnadasavasso hoti— Pañcahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Āpattiṁ jānāti, anāpattiṁ jānāti, lahukaṁ āpattiṁ jānāti, garukaṁ āpattiṁ jānāti, dasavasso vā hoti atirekadasavasso vā— Upasampādetabbapañcakasoḷasavāro niṭṭhito. 24. Upasampādetabbachakka “Chahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Na asekkhena sīlakkhandhena samannāgato hoti, na asekkhena samādhikkhandhena samannāgato hoti, na asekkhena paññākkhandhena samannāgato hoti, na asekkhena vimuttikkhandhena samannāgato hoti, na asekkhena vimuttiñāṇadassanakkhandhena samannāgato hoti, ūnadasavasso hoti— Chahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Asekkhena sīlakkhandhena samannāgato hoti, asekkhena samādhikkhandhena samannāgato hoti, asekkhena paññākkhandhena samannāgato hoti, asekkhena vimuttikkhandhena samannāgato hoti, asekkhena vimuttiñāṇadassanakkhandhena samannāgato hoti, dasavasso vā hoti atirekadasavasso vā— Aparehipi, bhikkhave, chahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo.
罪(āpatti)を知らず、罪ならざるものを知らず、軽罪(lahuka āpatti)を知らず、重罪(garuka āpatti)を知らず、かつ法臘(vassa)十年に満たざる者——比丘たちよ、かかる五つの徳目を具えたる比丘によっては、具足戒(upasampadā)を授けてはならず、依止(nissaya)を与えてはならず、沙弥(sāmaṇera)を侍らせてはならない。
罪を知り、罪ならざるものを知り、軽罪を知り、重罪を知り、かつ法臘十年以上の者——〔かかる五つの徳目を具えたる比丘によっては、具足戒を授けることができ、依止を与えることができ、沙弥を侍らせることができる。〕
「具足戒を授けうる者の五支、十六回」、終わる。
## 二四 具足戒を授けうる者の六支
比丘たちよ、六つの徳目を具えたる比丘によっては、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を侍らせてはならない。無学(asekkha)の戒蘊(sīlakkhandha)を具えず、無学の定蘊(samādhikkhandha)を具えず、無学の慧蘊(paññākkhandha)を具えず、無学の解脱蘊(vimuttikkhandha)を具えず、無学の解脱知見蘊(vimuttiñāṇadassanakkhandha)を具えず、かつ法臘十年に満たざる者——比丘たちよ、かかる六つの徳目を具えたる比丘によっては、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を侍らせてはならない。
無学の戒蘊を具え、無学の定蘊を具え、無学の慧蘊を具え、無学の解脱蘊を具え、無学の解脱知見蘊を具え、かつ法臘十年以上の者——〔かかる六つの徳目を具えたる比丘によっては、具足戒を授けることができ、依止を与えることができ、沙弥を侍らせることができる。〕
比丘たちよ、さらに他の六つの徳目を具えたる比丘によっても、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を侍らせてはならない。
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
dakkhiṇāya disāya setakaṇṇikaṁ nāma nigamo, tato parā paccantimā janapadā, orato majjhe; pacchimāya disāya thūṇaṁ nāma brāhmaṇagāmo, tato parā paccantimā janapadā, orato majjhe; uttarāya disāya usīraddhajo nāma pabbato, tato parā paccantimā janapadā, orato majjhe. Avantidakkhiṇāpathe, bhikkhave, kaṇhuttarā bhūmi kharā gokaṇṭakahatā. Anujānāmi, bhikkhave, sabbapaccantimesu janapadesu guṇaṅguṇūpāhanaṁ. Avantidakkhiṇāpathe, bhikkhave, nahānagarukā manussā udakasuddhikā. Anujānāmi, bhikkhave, sabbapaccantimesu janapadesu dhuvanahānaṁ. Avantidakkhiṇāpathe, bhikkhave, cammāni attharaṇāni, eḷakacammaṁ ajacammaṁ migacammaṁ. Seyyathāpi, bhikkhave, majjhimesu janapadesu eragū moragū majjārū jantū; Anujānāmi, bhikkhave, sabbapaccantimesu janapadesu cammāni attharaṇāni, eḷakacammaṁ ajacammaṁ migacammaṁ.
南の方角にはセータカンニカ(Setakaṇṇika)という名の町があり、そこより先は辺境の地方であって、中間地帯の外側にあたる。西の方角にはトゥーナ(Thūṇa)という名のバラモンの村があり、そこより先は辺境の地方であって、中間地帯の外側にあたる。北の方角にはウシーラッダジャ(Usīraddhaja)という名の山があり、そこより先は辺境の地方であって、中間地帯の外側にあたる。
比丘たちよ、アヴァンティ・南路(Avantidakkhiṇāpatha)においては、大地は黒く荒れており、牛の蹄によって踏み荒らされている。それゆえ、比丘たちよ、すべての辺境の地方においては、幾重にも重ねた草鞋(guṇaṅguṇūpāhana)を用いることを許可する。
比丘たちよ、アヴァンティ・南路の人々は入浴を好み、水をもって身を清めることを尊ぶ。それゆえ、比丘たちよ、すべての辺境の地方においては、常に沐浴すること(dhuvanahāna)を許可する。
比丘たちよ、アヴァンティ・南路では、羊の皮・山羊の皮・鹿の皮が敷物(attharaṇa)として用いられている。比丘たちよ、あたかも中間地帯においてエラグー草・クジャクの羽・猫の毛・葦草が〔敷物として用いられる〕ごとくである。それゆえ、比丘たちよ、すべての辺境の地方においては、羊の皮・山羊の皮・鹿の皮を敷物として用いることを許可する。
智慧
vinaya
趣旨一致
中
Attanā na asekkhena sīlakkhandhena samannāgato hoti, na paraṁ asekkhe sīlakkhandhe samādapetā; attanā na asekkhena vimuttiñāṇadassanakkhandhena samannāgato hoti, na paraṁ asekkhe vimuttiñāṇadassanakkhandhe samādapetā; ūnadasavasso hoti— Chahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Attanā asekkhena sīlakkhandhena samannāgato hoti, paraṁ asekkhe sīlakkhandhe samādapetā attanā asekkhena samādhikkhandhena samannāgato hoti, paraṁ asekkhe samādhikkhandhe samādapetā. Attanā asekkhena vimuttiñāṇadassanakkhandhena samannāgato hoti, paraṁ asekkhe vimuttiñāṇadassanakkhandhe samādapetā; dasavasso vā hoti atirekadasavasso vā— Aparehipi, bhikkhave, chahaṅgehi samannāgatena bhikkhunā na upasampādetabbaṁ, na nissayo dātabbo, na sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo. Assaddho hoti, ahiriko hoti, anottappī hoti, kusīto hoti, muṭṭhassati hoti, ūnadasavasso hoti— Chahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatena bhikkhunā upasampādetabbaṁ, nissayo dātabbo, sāmaṇero upaṭṭhāpetabbo.
自らは無学(asekkha)の戒蘊(sīlakkhandha)を具えておらず、他者を無学の戒蘊へと導くこともできず、自らは無学の解脱知見蘊(vimuttiñāṇadassanakkhandha)を具えておらず、他者を無学の解脱知見蘊へと導くこともできず、しかも受戒より十年未満である——比丘たちよ、これら六つの要素を具えた比丘は、具足戒(upasampadā)を授けてはならず、依止(nissaya)を与えてはならず、沙弥(sāmaṇera)を侍者として置いてはならない。
自らは無学の戒蘊を具え、他者を無学の戒蘊へと導くことができ、自らは無学の定蘊(samādhikkhandha)を具え、他者を無学の定蘊へと導くことができ、自らは無学の解脱知見蘊を具え、他者を無学の解脱知見蘊へと導くことができ、しかも受戒より十年以上、あるいは十年を超えている——
比丘たちよ、またさらに別の六つの要素を具えた比丘も、具足戒を授けてはならず、依止を与えてはならず、沙弥を侍者として置いてはならない。すなわち、信(saddhā)なく、慚(hirī)なく、愧(ottappa)なく、懈怠(kusīta)にして、念(sati)を失い、受戒より十年未満である——比丘たちよ、これら六つの要素を具えた比丘は、具足戒を授けることができ、依止を与えることができ、沙弥を侍者として置くことができる。
⚠ 出家者向けの文脈
智慧
vinaya
趣旨一致
中
sabhikkhuko āvāso vā anāvāso vā, yatthassu bhikkhū samānasaṁvāsakā, yaṁ jaññā— ‘sakkomi ajjeva gantun’ti. Gantabbo, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā vā anāvāsā vā sabhikkhuko āvāso …pe… sabhikkhuko anāvāso …pe… sabhikkhuko āvāso vā anāvāso vā, yatthassu bhikkhū samānasaṁvāsakā, yaṁ jaññā— ‘sakkomi ajjeva gantun’ti. 38. Vajjanīyapuggalasandassana Na, bhikkhave, bhikkhuniyā nisinnaparisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Na sikkhamānāya …pe…
比丘のいる住処(āvāsa)であれ、比丘のいない住処であれ、そこに同一戒境(samānasaṁvāsa)の比丘たちがいるならば、「今日中に行くことができる」と知ったならば、行かなければならない。比丘たちよ、その日の布薩(uposatha)に際しては、比丘のいる住処からであれ、比丘のいない住処からであれ、行くべきである。比丘のいる住処……(中略)……比丘のいない住処……(中略)……比丘のいる住処であれ、比丘のいない住処であれ、そこに同一戒境の比丘たちがいるならば、「今日中に行くことができる」と知ったならば、行かなければならない。
**第三十八 忌避すべき人物の開示**
比丘たちよ、比丘尼(bhikkhunī)が座した衆(parisā)の前において、波羅提木叉(pātimokkha)を誦出(uddisati)してはならない。誦出した者は、突吉羅(dukkaṭa)の罪を犯す。式叉摩那(sikkhamānā)に対しても……(中略)……
⚠ 出家者向けの文脈,初学者には難しい
経典データの出典: SuttaCentral(CC0ライセンス)