律蔵 破僧犍度 段落13
Atha kho sambahulā bhikkhū yena bhagavā tenupasaṅkamiṁsu, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdiṁsu. Ekamantaṁ nisinnā kho te bhikkhū bhagavantaṁ etadavocuṁ— Nissaṁsayaṁ kho, bhante, āyasmā bhaddiyo anabhiratova brahmacariyaṁ carati. Taṁyeva vā purimaṁ rajjasukhaṁ samanussaranto araññagatopi rukkhamūlagatopi suññāgāragatopi abhikkhaṇaṁ udānaṁ udānesi— Atha kho bhagavā aññataraṁ bhikkhuṁ āmantesi— “ehi tvaṁ, bhikkhu, mama vacanena bhaddiyaṁ bhikkhuṁ āmantehi— ‘satthā taṁ, āvuso bhaddiya, āmantetī’”ti. “Evaṁ, bhante”ti kho so bhikkhu bhagavato paṭissutvā yenāyasmā bhaddiyo tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā āyasmantaṁ bhaddiyaṁ etadavoca— “Evamāvuso”ti kho āyasmā bhaddiyo tassa bhikkhuno paṭissutvā yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinnaṁ kho āyasmantaṁ bhaddiyaṁ bhagavā etadavoca—
A number of monks went to the Buddha, bowed, sat down, and told him what was happening, adding, “No doubt Bhaddiya is dissatisfied with the spiritual life. He’s saying this because he’s recalling his former happiness as a king.” The Buddha addressed a certain monk: “Go, monk, and in my name say to Bhaddiya, ‘Bhaddiya, the Teacher is calling you.’” Saying, “Yes, sir,” he did just that. Bhaddiya consented. He then went to the Buddha, bowed, and sat down. The Buddha said to him,
導線タグ: 上司,介護,自信,罪悪感
⚠ 出家者向けの文脈
この教えについて、AIブッダ 禅に相談してみませんか?